Postitused

E-ITSPEA 8: IT proff...?

Kujutis
 Kõrgkoolidiplom, kutsekõrgkool ja kutsetunnistus IT-tööturul IT-valdkonnas on võimalik tööle saada mitmel erineval viisil ja kõige tavalisemad variandid on kõrgharidus, rakenduskõrgharidus ning erinevad sertifikaadid. Kõrgkoolidiplom annab eelkõige laiapõhjalised teadmised. Õpingute jooksul õpitakse erinevaid IT-teemasid ja saadakse tugev baas, mis võimaldab hiljem töötada erinevatel ametikohtadel. Samuti on paljudel töökohtadel, eriti kõrgematel positsioonidel, kraad oluline nõue. Minu arvates on see hea valik siis, kui inimene ei tea veel täpselt, millises IT suunas ta minna tahab või kui ta tahab tulevikus areneda kõrgematele ametikohtadele. Rakendus- või kutsekõrgharidus on rohkem praktilise suunaga. Seal keskendutakse rohkem reaalsele tööle ja oskustele, mida saab kohe kasutada. See tähendab, et inimene võib kiiremini tööturule jõuda. Samas võib teoreetiline pool olla veidi nõrgem võrreldes ülikooliga. Kutsetunnistused ehk sertifikaadid on kõige kitsama suunaga. Need keskendu...
Postita kommentaar
Lisateave

E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Kujutis
 Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) See on kõige tavalisem litsents, millega me igapäevaselt kokku puutume, näiteks siis, kui installime mingi programmi ja vajutame lihtsalt “Agree”. Tavaliselt on need lepingud nii pikad, et keegi ei viitsi neid läbi lugeda, aga tegelikult on seal kirjas asjad, mis piiravad meie vabadust päris palju. EULA ehk lõppkasutaja litsentsileping on põhimõtteliselt kokkulepe arendaja ja kasutaja vahel. Oluline on see, et kasutaja ei osta tarkvara täielikult endale, vaid saab õiguse seda kasutada teatud tingimustel. Ma lugesin, et sellise litsentsi puhul hoiab omanik kogu kontrolli enda käes ja lähtekood ei ole avalik. See on ettevõtetele kasulik, sest nii on lihtsam oma toodet kaitsta ja selle pealt raha teenida. Samas kasutaja jaoks on see üsna piirav, sest kui tekib mingi probleem või viga, siis ise midagi muuta ei saa ja peab ootama arendaja parandust.   GNU GPL (tugev copyleft) GNU GPL on juba teistsugune lähenemine ja kuulub vaba tar...
Postita kommentaar
Lisateave

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Kujutis
 Üks WIPO intellektuaalomandimudeli komponent, mis on käesoleval ajal kõige paremini toimiv Minu arvates on ärisaladus see WIPO intellektuaalomandimudeli komponent, mis toimib tänapäeval kõige paremini. Ärisaladus tähendab sisuliselt infot, mille väärtus seisneb selles, et see ei ole avalik, näiteks retsept, tarkvara lähtekood, tehnoloogia või kliendiandmed. Ma leidsin, et ärisaladuse üks suurimaid eeliseid on see, et sellel ei ole kindlat ajalist piirangut. See kehtib seni, kuni infot suudetakse saladuses hoida. See erineb näiteks patendist, millel on kindel kehtivusaeg. Minu arvates on see väga oluline, sest see annab ettevõtetele võimaluse pikaajaliselt oma konkurentsieelist säilitada. Hea näide on Coca-Cola retsept, mida hoitakse saladuses juba väga pikka aega. See näitab, et ärisaladus võib olla väga efektiivne viis oma teadmiste kaitsmiseks ilma, et peaks neid avalikustama. Minu arvates on siin hea võrdlus patendiga: kui Coca-Cola oleks kunagi oma retsepti patenteerinud, siis...
Postita kommentaar
Lisateave

E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Kujutis
 Netiketikäsk, mida pean sama tähtsaks kui 1990-ndatel Minu arvates on selleks reegliks “Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace)” . Minu arvates on see reegel tänapäeval isegi olulisem kui varem. Internetis on väga palju erinevaid keskkondi ning igal platvormil on oma suhtlusstiil ja kirjutamata reeglid. See tähendab, et inimesed peavad oskama aru saada, kus nad parajasti suhtlevad ja milline käitumine seal sobib. Näiteks kui ma suhtlen sõpradega Discordis, TikTokis või Snapchatis, siis ma ei jälgi väga rangelt grammatikat ega formaalsust. Seal kasutatakse sageli slängi, nalju ja mõnikord ka roppusi. Selline vaba stiil on nende platvormide kultuuri osa. Samas kui ma kirjutan ametlikku e-kirja või postitan midagi LinkedInis, siis käitun palju viisakamalt ja ametlikumalt. Sellistes keskkondades oodatakse korrektset keelt ja professionaalset suhtlemist. Seda kinnitavad ka uuringud sotsiaalvõrgustike kohta. Kuigi paljudel platvormidel on tehniliselt üsna sarnased funktsioon...
Postita kommentaar
Lisateave

E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Kujutis
 Mis on digiaedik ja jälgimiskapitalism? Peaaegu kõigil on olnud olukord, kus otsid internetist mingit toodet, räägid sellest sõbraga vestluses või isegi mainid seda valjusti telefoni lähedal ja mõne aja pärast hakkab sama asi ilmuma reklaamina erinevatel veebilehtedel või sotsiaalmeedias. Kui küsida inimestelt, kas selline asi on normaalne, siis enamik vastaks ilmselt, et pigem mitte. Samas arvan ma, et kui praegu oleks võimalik ühe klikiga kogu see süsteem välja lülitada - sihitud reklaamid, soovitused ja algoritmid, siis hakkaksid paljud inimesed üsna kiiresti tahtma seda tagasi. Oleme lihtsalt harjunud sellega, et internet pakub meile täpselt seda sisu, mis meid huvitab. Tänapäeval sõltuvad paljud platvormid nagu YouTube, TikTok või Facebook sellest, et nad koguvad kasutajate kohta andmeid ning kasutavad neid reklaami ja soovituste täpsemaks sihtimiseks. Seda nähtust nimetatakse sageli jälgimiskapitalismiks - olukorraks, kus kasutajate käitumisest kogutud andmed muutuvad ettevõ...
Postita kommentaar
Lisateave

E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

Kujutis
 Traditsiooniline meedia kanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult   Ma olen märganud, et Postimees pole lihtsalt klassikaline ajaleht, vaid väga aktiivne ka uues meedias. Neil on tugev portaal, mis toob igapäevaseid uudiseid kiiresti ja selgelt (nt postimees.ee külastab sadu tuhandeid inimesi kuus). Mis mulle eriti silma on jäänud, on see, kuidas Postimees kasutab TikToki ja muid sotsiaalmeedia kanaleid. Ma näen tihti nende videoid TikTokis ning need tunduvad üsna “moes” - lühikesed, tempokad ja kohati isegi naljakad, mis sobib hästi selle platvormi vaatajaskonnale. Lisaks on neil Facebookis ja Instagramis aktiivne kohalolek, kus nad jagavad nii uudiseid kui ka galerii- ja videoformaate, mis teevad sisu nooremale auditooriumile huvitavamaks. Kokkuvõttes tundub, et Postimees mõistab uue meedia keelt ja kasutab seda loovalt, mitte ei kopeeri lihtsalt oma ajalehe sisu ühes formaadis teise.      Traditsiooniline meedia kanal, mis paistab uues meedias märksa lahjem...
Postita kommentaar
Lisateave

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Kujutis
 Nähtus interneti varasemast ajaloost, mis on siiani tuttav Enne veebi tulekut kasutati internetti peamiselt teadusasutustes ja ülikoolides ning üks olulisemaid suhtlusviise oli e-post. Allikaid lugedes sain teada, et e-post loodi juba 1970. aastatel ARPANETi võrgus. Just siis hakati kasutama ka @-märki, et eristada kasutajanime ja arvuti nime. Alguses oli see lihtsalt viis saata tekstisõnumeid ühelt arvutilt teisele. Hiljem lisandusid võimalused saata faile ja kasutada erinevaid protokolle. Huvitav on see, et kuigi internet ise on täielikult muutunud, on e-posti põhimõte jäänud samaks. Me saadame siiani kirju, lisame manuseid ja kasutame seda tööks, kooliks ja ametlikuks suhtluseks. Minu jaoks on üllatav, et nii vana lahendus on endiselt igapäevaselt kasutusel. See näitab, et mõni varajane internetiteenus oli juba alguses piisavalt hästi läbi mõeldud.     Nähtus interneti varasemast ajaloost, mis on tänaseks kadunud   Teine huvitav nähtus enne veebi oli BBS ehk Bull...
Postita kommentaar
Lisateave