E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

 Traditsiooniline meedia kanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult
 

Ma olen märganud, et Postimees pole lihtsalt klassikaline ajaleht, vaid väga aktiivne ka uues meedias. Neil on tugev portaal, mis toob igapäevaseid uudiseid kiiresti ja selgelt (nt postimees.ee külastab sadu tuhandeid inimesi kuus).

Mis mulle eriti silma on jäänud, on see, kuidas Postimees kasutab TikToki ja muid sotsiaalmeedia kanaleid. Ma näen tihti nende videoid TikTokis ning need tunduvad üsna “moes” - lühikesed, tempokad ja kohati isegi naljakad, mis sobib hästi selle platvormi vaatajaskonnale.

Lisaks on neil Facebookis ja Instagramis aktiivne kohalolek, kus nad jagavad nii uudiseid kui ka galerii- ja videoformaate, mis teevad sisu nooremale auditooriumile huvitavamaks. Kokkuvõttes tundub, et Postimees mõistab uue meedia keelt ja kasutab seda loovalt, mitte ei kopeeri lihtsalt oma ajalehe sisu ühes formaadis teise. 

 

 

Traditsiooniline meedia kanal, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis

Teise näitena võib tuua Maalehe, mis on pika ajalooga Eesti nädalaleht. Tal on nii trükiversioon kui ka veebiversioon aadressil maaleht.delfi.ee, mis näitab, et ta on digikeskkonnas olemas.

Kui ma aga proovisin uurida nende kohalolekut uues meedias, siis ma ei suutnud näiteks leida aktiivset TikToki kontot. Samuti vaatasin nende YouTube'i kanalit ning seal ei paistnud viimasel ajal eriti uut sisu, viimased videod olid mitme kuu tagused. See jätab mulje, et video- ja sotsiaalmeedia ei ole nende jaoks peamine fookus.

Võrreldes Postimehega, kelle sisu satub mulle tihti TikTokis või YouTube'i soovitustes ette, tundub Maalehe digitaalse kohaloleku tempo rahulikum ja vähem nähtav. See ei tähenda, et nad ei oleks kvaliteetsed, kuid uues meedias ei paista nad nii aktiivselt silma.

Samuti on näha erinevus YouTube'is. Postimehel on aktiivne ja hästi kujundatud YouTube'i kanal (üle 7000 tellija), kuhu lisatakse regulaarselt uusi videoid ning arutelusid. Maalehe puhul on olukord teistsugune - nende viimane video laaditi üles umbes 9 kuud tagasi ning kanal ise jätab pigem vanamoodsa ja vähem arendatud mulje.

 

 

Allikad: 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

Kujutis
 IT-lahendus, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul Ma arvan, et paljude jaoks tähendab revolutsioon midagi suurt ja nähtavat. Võibolla keegi ei nõustuks minuga, et Git on revolutsiooniline tehnoloogia, aga ma oleks valmis selle üle vaidlema. Põhjus on lihtne. Seda kasutavad tänapäeval sisuliselt kõik arendajad ja enamik tarkvaraprojekte toetub sellele. Git loodi 2005. aastal Linus Torvaldsi poolt ja tegemist on hajusa versioonihaldussüsteemiga. Idee oli lahendada üsna praktiline probleem – kuidas hallata suure projekti koodi nii, et mitu inimest saaksid korraga töötada ja midagi ära ei lõhuks. Erinevalt vanematest süsteemidest ei sõltu Git ühest keskserverist. Igal arendajal on oma arvutis terve projekti ajalugu olemas. See tähendab, et töö ei jää seisma ka siis, kui kuskil server maas on. Minu arvates on see päris suur muutus selles, kuidas tarkvara tehakse. Enne Giti olid versioonihaldussüsteemid aeglasemad ja paindumatumad. Harude tegemine ei olnud nii mugav ja koostöö...
Lisateave

E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

Kujutis
Tarkvaraprojekt: Ubuntu Selles postituses vaatan Ubuntut kui konkreetset tarkvaraprojekti. Ubuntu on vaba ja avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mida arendab Canonical koos suure kogukonnaga. Ubuntu on hea näide, sest see on piisavalt suur ja laialt kasutatav, aga samas selgelt seotud vaba tarkvara maailmaga. Minu jaoks on Ubuntu huvitav just selle poolest, et see ei ole päris kaootiline open source projekt, vaid seal on olemas ka üsna selge juhtimine. See teeb ta heaks näiteks, kus saab vaadata nii arendust kui ka ärilist poolt korraga.   Arendusmudel Ubuntu arendusmudel on minu arust segu mitmest lähenemisest. Ühelt poolt on see selgelt open source ja sarnaneb “bazaar”-mudelile, kus väga paljud inimesed saavad panustada. Kogukond testib, leiab vigu ja vahel ka parandab neid, mis tähendab, et arendus ei toimu ainult ühe firma sees. Samas ei ole see päris täielikult detsentraliseeritud. Canonical hoiab üsna tugevalt kontrolli selle üle, mis suunas projekt liigub. Näiteks välja...
Lisateave

E-ITSPEA 8: IT proff...?

Kujutis
 Kõrgkoolidiplom, kutsekõrgkool ja kutsetunnistus IT-tööturul IT-valdkonnas on võimalik tööle saada mitmel erineval viisil ja kõige tavalisemad variandid on kõrgharidus, rakenduskõrgharidus ning erinevad sertifikaadid. Kõrgkoolidiplom annab eelkõige laiapõhjalised teadmised. Õpingute jooksul õpitakse erinevaid IT-teemasid ja saadakse tugev baas, mis võimaldab hiljem töötada erinevatel ametikohtadel. Samuti on paljudel töökohtadel, eriti kõrgematel positsioonidel, kraad oluline nõue. Minu arvates on see hea valik siis, kui inimene ei tea veel täpselt, millises IT suunas ta minna tahab või kui ta tahab tulevikus areneda kõrgematele ametikohtadele. Rakendus- või kutsekõrgharidus on rohkem praktilise suunaga. Seal keskendutakse rohkem reaalsele tööle ja oskustele, mida saab kohe kasutada. See tähendab, et inimene võib kiiremini tööturule jõuda. Samas võib teoreetiline pool olla veidi nõrgem võrreldes ülikooliga. Kutsetunnistused ehk sertifikaadid on kõige kitsama suunaga. Need keskendu...
Lisateave