ITSPEA iganädalaste teemade blogi

 Traditsiooniline meedia kanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult   Ma olen märganud, et Postimees pole lihtsalt klassikaline ajaleht, vaid väga aktiivne ka uues meedias. Neil on tugev portaal, mis toob igapäevaseid uudiseid kiiresti ja selgelt (nt postimees.ee külastab sadu tuhandeid inimesi kuus). Mis mulle eriti silma on jäänud, on see, kuidas Postimees kasutab TikToki ja muid sotsiaalmeedia kanaleid. Ma näen tihti nende videoid TikTokis ning need tunduvad üsna “moes” - lühikesed, tempokad ja kohati isegi naljakad, mis sobib hästi selle platvormi vaatajaskonnale. Lisaks on neil Facebookis ja Instagramis aktiivne kohalolek, kus nad jagavad nii uudiseid kui ka galerii- ja videoformaate, mis teevad sisu nooremale auditooriumile huvitavamaks. Kokkuvõttes tundub, et Postimees mõistab uue meedia keelt ja kasutab seda loovalt, mitte ei kopeeri lihtsalt oma ajalehe sisu ühes formaadis teise.      Traditsiooniline meedia kanal, mis paistab uues meedias märksa lahjem...

 Nähtus interneti varasemast ajaloost, mis on siiani tuttav Enne veebi tulekut kasutati internetti peamiselt teadusasutustes ja ülikoolides ning üks olulisemaid suhtlusviise oli e-post. Allikaid lugedes sain teada, et e-post loodi juba 1970. aastatel ARPANETi võrgus. Just siis hakati kasutama ka @-märki, et eristada kasutajanime ja arvuti nime. Alguses oli see lihtsalt viis saata tekstisõnumeid ühelt arvutilt teisele. Hiljem lisandusid võimalused saata faile ja kasutada erinevaid protokolle. Huvitav on see, et kuigi internet ise on täielikult muutunud, on e-posti põhimõte jäänud samaks. Me saadame siiani kirju, lisame manuseid ja kasutame seda tööks, kooliks ja ametlikuks suhtluseks. Minu jaoks on üllatav, et nii vana lahendus on endiselt igapäevaselt kasutusel. See näitab, et mõni varajane internetiteenus oli juba alguses piisavalt hästi läbi mõeldud.     Nähtus interneti varasemast ajaloost, mis on tänaseks kadunud   Teine huvitav nähtus enne veebi oli BBS ehk Bull...

 IT-lahendus, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul Ma arvan, et paljude jaoks tähendab revolutsioon midagi suurt ja nähtavat. Võibolla keegi ei nõustuks minuga, et Git on revolutsiooniline tehnoloogia, aga ma oleks valmis selle üle vaidlema. Põhjus on lihtne. Seda kasutavad tänapäeval sisuliselt kõik arendajad ja enamik tarkvaraprojekte toetub sellele. Git loodi 2005. aastal Linus Torvaldsi poolt ja tegemist on hajusa versioonihaldussüsteemiga. Idee oli lahendada üsna praktiline probleem – kuidas hallata suure projekti koodi nii, et mitu inimest saaksid korraga töötada ja midagi ära ei lõhuks. Erinevalt vanematest süsteemidest ei sõltu Git ühest keskserverist. Igal arendajal on oma arvutis terve projekti ajalugu olemas. See tähendab, et töö ei jää seisma ka siis, kui kuskil server maas on. Minu arvates on see päris suur muutus selles, kuidas tarkvara tehakse. Enne Giti olid versioonihaldussüsteemid aeglasemad ja paindumatumad. Harude tegemine ei olnud nii mugav ja koostöö...