E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

 Mis on digiaedik ja jälgimiskapitalism?

Peaaegu kõigil on olnud olukord, kus otsid internetist mingit toodet, räägid sellest sõbraga vestluses või isegi mainid seda valjusti telefoni lähedal ja mõne aja pärast hakkab sama asi ilmuma reklaamina erinevatel veebilehtedel või sotsiaalmeedias.

Kui küsida inimestelt, kas selline asi on normaalne, siis enamik vastaks ilmselt, et pigem mitte. Samas arvan ma, et kui praegu oleks võimalik ühe klikiga kogu see süsteem välja lülitada - sihitud reklaamid, soovitused ja algoritmid, siis hakkaksid paljud inimesed üsna kiiresti tahtma seda tagasi. Oleme lihtsalt harjunud sellega, et internet pakub meile täpselt seda sisu, mis meid huvitab.

Tänapäeval sõltuvad paljud platvormid nagu YouTube, TikTok või Facebook sellest, et nad koguvad kasutajate kohta andmeid ning kasutavad neid reklaami ja soovituste täpsemaks sihtimiseks. Seda nähtust nimetatakse sageli jälgimiskapitalismiks - olukorraks, kus kasutajate käitumisest kogutud andmed muutuvad ettevõtete jaoks väärtuslikuks ressursiks ja äri aluseks.

Sellega on seotud ka mõiste digiaedik (digital enclosure). See tähendab olukorda, kus inimesed tegutsevad internetis platvormide sees, mis koguvad nende tegevuse kohta pidevalt andmeid. Kuigi teenused võivad olla tasuta ja mugavad, maksame me nende eest sisuliselt oma andmetega.

Euroopa Liidus püütakse seda protsessi vähemalt osaliselt piirata erinevate andmekaitsereeglite kaudu, millest kõige tuntum on GDPR (General Data Protection Regulation). Selle eesmärk on kaitsta inimeste privaatsust ning anda kasutajatele rohkem kontrolli oma isikuandmete üle.



Kui suureks probleemiks on jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis

Kuna Eesti on tuntud oma e-teenuste ja digiriigi poolest, tundub mulle, et jälgimiskapitalismi ei peeta siin nii suureks probleemiks kui mõnes muus maailma piirkonnas. Suur osa inimestest on harjunud digiteenuste mugavuse ja kiirusega ning näeb selles pigem positiivset külge.

Paljud välismaalased isegi ei tea, et meie väikeses riigis on olemas näiteks e-valimised, maksude deklareerimine võtab vaid mõne minuti ning terviseinfo on kättesaadav digitaalselt. Ja see on tegelikult vaid väike osa Eesti riigi infosüsteemidest.

Samal ajal kuulub Eesti Euroopa Liitu ning siin kehtivad Euroopa andmekaitse reeglid, mis on paljude teiste piirkondadega võrreldes üsna ranged. Näiteks GDPR käsitleb inimese privaatsust kui põhiõigust ning seab ettevõtetele selged piirangud isikuandmete kogumisel ja kasutamisel.

Eestis reguleerib isikuandmete töötlemist ka Isikuandmete kaitse seadus, mis määrab, millistel tingimustel võivad nii ettevõtted kui ka riigiasutused inimeste andmeid kasutada. Samal ajal lubab seadus teatud juhtudel andmete töötlemist ka ilma inimese otsese nõusolekuta, näiteks avaliku huvi või õiguskaitse eesmärkidel.

Euroopa Komisjoni 2025. aasta raporti järgi on Eesti üks kõige digitaalsemaid riike Euroopas ning suur osa elanikkonnast kasutab igapäevaselt erinevaid e-teenuseid. Minu arvates näitab see, et Eesti ühiskond on digitaalselt väga arenenud, kuid samal ajal tähendab see ka seda, et paljud meie igapäevased tegevused jätavad digitaalse jälje.



Võimalikud tulevikustsenaariumid

Positiivse stsenaariumi puhul võib tehnoloogia areng käia käsikäes tugevamate andmekaitsereeglite ja kasutajate suurema teadlikkusega, sealhulgas ka riskide parema mõistmise ja maandamisega.

Euroopa Liit on juba kehtestanud üsna ranged andmekaitse regulatsioonid ning kui neid ka tulevikus edasi arendatakse, võib digikeskkond jääda pigem turvaliseks ja läbipaistvaks. Sellisel juhul võib Eesti digiriik olla hea näide sellest, kuidas tehnoloogiat saab kasutada mugavuse ja efektiivsuse parandamiseks nii, et inimeste privaatsus liigselt ei kannata.

Negatiivse stsenaariumi puhul võib olukord minna ka vastupidises suunas. Isegi kui riik peab end demokraatlikuks, on suurte andmemahtude kogumine väga ahvatlev, sest see võimaldab ühiskonda lihtsamini analüüsida ja kontrollida.

Mind teeb murelikuks mõte, et paljud internetiteenused nõuavad tulevikus kasutaja täielikku identifitseerimist, näiteks sisselogimist isikut tõendava dokumendiga. Samuti võib kaduda sularaha ning kõik maksed toimuvad ainult kaartide või digitaalse raha kaudu (nt Rootsis on sularaha kasutamine juba praegu väga väike).

Sellisel juhul võib anonüümsus internetis muutuda mitte lihtsalt haruldaseks, vaid peaaegu võimatuks. Samal ajal võivad poliitikud seda õigustada turvalisuse ja kuritegevuse vastu võitlemisega.

Samas meenub mulle ühe Mullvad VPN-i reklaambänneri lause, mis minu arvates võtab selle teema üsna hästi kokku:

A society that gives up freedom for safety will lose both. #beyourownboss 

 

Allikad:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

Kujutis
 IT-lahendus, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul Ma arvan, et paljude jaoks tähendab revolutsioon midagi suurt ja nähtavat. Võibolla keegi ei nõustuks minuga, et Git on revolutsiooniline tehnoloogia, aga ma oleks valmis selle üle vaidlema. Põhjus on lihtne. Seda kasutavad tänapäeval sisuliselt kõik arendajad ja enamik tarkvaraprojekte toetub sellele. Git loodi 2005. aastal Linus Torvaldsi poolt ja tegemist on hajusa versioonihaldussüsteemiga. Idee oli lahendada üsna praktiline probleem – kuidas hallata suure projekti koodi nii, et mitu inimest saaksid korraga töötada ja midagi ära ei lõhuks. Erinevalt vanematest süsteemidest ei sõltu Git ühest keskserverist. Igal arendajal on oma arvutis terve projekti ajalugu olemas. See tähendab, et töö ei jää seisma ka siis, kui kuskil server maas on. Minu arvates on see päris suur muutus selles, kuidas tarkvara tehakse. Enne Giti olid versioonihaldussüsteemid aeglasemad ja paindumatumad. Harude tegemine ei olnud nii mugav ja koostöö...
Lisateave

E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

Kujutis
Tarkvaraprojekt: Ubuntu Selles postituses vaatan Ubuntut kui konkreetset tarkvaraprojekti. Ubuntu on vaba ja avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mida arendab Canonical koos suure kogukonnaga. Ubuntu on hea näide, sest see on piisavalt suur ja laialt kasutatav, aga samas selgelt seotud vaba tarkvara maailmaga. Minu jaoks on Ubuntu huvitav just selle poolest, et see ei ole päris kaootiline open source projekt, vaid seal on olemas ka üsna selge juhtimine. See teeb ta heaks näiteks, kus saab vaadata nii arendust kui ka ärilist poolt korraga.   Arendusmudel Ubuntu arendusmudel on minu arust segu mitmest lähenemisest. Ühelt poolt on see selgelt open source ja sarnaneb “bazaar”-mudelile, kus väga paljud inimesed saavad panustada. Kogukond testib, leiab vigu ja vahel ka parandab neid, mis tähendab, et arendus ei toimu ainult ühe firma sees. Samas ei ole see päris täielikult detsentraliseeritud. Canonical hoiab üsna tugevalt kontrolli selle üle, mis suunas projekt liigub. Näiteks välja...
Lisateave

E-ITSPEA 8: IT proff...?

Kujutis
 Kõrgkoolidiplom, kutsekõrgkool ja kutsetunnistus IT-tööturul IT-valdkonnas on võimalik tööle saada mitmel erineval viisil ja kõige tavalisemad variandid on kõrgharidus, rakenduskõrgharidus ning erinevad sertifikaadid. Kõrgkoolidiplom annab eelkõige laiapõhjalised teadmised. Õpingute jooksul õpitakse erinevaid IT-teemasid ja saadakse tugev baas, mis võimaldab hiljem töötada erinevatel ametikohtadel. Samuti on paljudel töökohtadel, eriti kõrgematel positsioonidel, kraad oluline nõue. Minu arvates on see hea valik siis, kui inimene ei tea veel täpselt, millises IT suunas ta minna tahab või kui ta tahab tulevikus areneda kõrgematele ametikohtadele. Rakendus- või kutsekõrgharidus on rohkem praktilise suunaga. Seal keskendutakse rohkem reaalsele tööle ja oskustele, mida saab kohe kasutada. See tähendab, et inimene võib kiiremini tööturule jõuda. Samas võib teoreetiline pool olla veidi nõrgem võrreldes ülikooliga. Kutsetunnistused ehk sertifikaadid on kõige kitsama suunaga. Need keskendu...
Lisateave