E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest
Netiketikäsk, mida pean sama tähtsaks kui 1990-ndatel
Minu arvates on selleks reegliks “Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace)”. Minu arvates on see reegel tänapäeval isegi olulisem kui varem. Internetis on väga palju erinevaid keskkondi ning igal platvormil on oma suhtlusstiil ja kirjutamata reeglid. See tähendab, et inimesed peavad oskama aru saada, kus nad parajasti suhtlevad ja milline käitumine seal sobib.
Näiteks kui ma suhtlen sõpradega Discordis, TikTokis või Snapchatis, siis ma ei jälgi väga rangelt grammatikat ega formaalsust. Seal kasutatakse sageli slängi, nalju ja mõnikord ka roppusi. Selline vaba stiil on nende platvormide kultuuri osa. Samas kui ma kirjutan ametlikku e-kirja või postitan midagi LinkedInis, siis käitun palju viisakamalt ja ametlikumalt. Sellistes keskkondades oodatakse korrektset keelt ja professionaalset suhtlemist.
Seda kinnitavad ka uuringud sotsiaalvõrgustike kohta. Kuigi paljudel platvormidel on tehniliselt üsna sarnased funktsioonid, kujunevad nende ümber aja jooksul erinevad kasutuspraktikad ja suhtlusnormid. See tähendab, et inimesed kohandavad oma käitumist vastavalt keskkonnale ja publikule, kellega nad suhtlevad.
Minu arvates selline piir on tänapäeval enamikel inimestel olemas - inimesed saavad üsna hästi aru, kus on koht naljadele, karmimale huumorile või isegi sõimule ja kus selline käitumine lihtsalt ei sobi.
Netiketikäsk, mille tähtsus on vähenenud
Minu arvates on selleks reegliks “Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus”. Selle reegli mõte on üsna lihtne: internetis peaks käituma samamoodi nagu päriselus. Kui mingi käitumine ei oleks vastuvõetav näost näkku suhtlemisel, siis ei peaks see olema vastuvõetav ka internetis.
Tänapäeval tundub aga, et see põhimõte ei tööta enam eriti hästi. Internetis on väga lihtne jääda anonüümseks ning paljud inimesed tunnevad, et nad ei pea oma sõnade eest päriselt vastutama. Lisaks on paljudel platvormidel võimalik luua väga lihtsalt uusi kontosid ja isegi mitmeid erinevaid kasutajaid, mis tähendab, et inimene võib vajadusel oma identiteeti muuta või alustada täiesti uue kontoga. Selle tõttu julgevad mõned inimesed internetis öelda asju, mida nad päriselus tõenäoliselt kunagi ei ütleks.
Näiteks sotsiaalmeedias näen ma üsna tihti kommentaare, kus inimesed solvavad üksteist, teevad kellegi üle nalja või lihtsalt üritavad teisi provotseerida. Mõnikord minnakse veel kaugemale - inimesi võidakse avalikult alandada, nende üle naerda või isegi üritada neid internetis “paljastada” (doxxing).
Erinevate uuringute järgi on umbes 41% internetikasutajatest kogenud mingit vormi online-ahistamist, näiteks solvavaid kommentaare või tahtlikku alandamist. See näitab, et selline käitumine ei ole internetis sugugi haruldane.
Minu arvates on üheks põhjuseks just see, et internet annab inimestele tunde, et nad võivad jääda anonüümseks ja tegutseda ilma tagajärgedeta. Mõned inimesed julgevad internetis käituda väga agressiivselt või lugupidamatult, kuigi päriselus nad tõenäoliselt nii ei käituks.
Allikad:
Kommentaarid
Postita kommentaar