ITSPEA iganädalaste teemade blogi

Internetipettused kui üks suurimaid IT-turvariske Minu arvates on üks suuremaid tänapäeva IT-turvariske just internetipettused. Kõige huvitavam on see, et enamasti ei murta sisse arvutisse ega “häkitakse süsteemi”, vaid manipuleeritakse inimesega. Ehk kasutatakse social engineering’ut, pannakse inimene ise oma andmeid ära andma või vale otsust tegema. Kuigi tänapäeval räägitakse turvalisusest väga palju, inimesed kasutavad Smart-ID-d, PIN1 ja PIN2 koode, pankadel ja riigiasutustel on hoiatused üleval ning peaaegu kõik on vähemalt korra kuulnud phishing’ust, langevad väga paljud inimesed ikkagi pettuste ohvriks. See näitab, et probleem ei ole ainult tehnoloogias, vaid ka inimeste käitumises ja teadlikkuses. Ausalt öeldes puutun ma ise ja ka minu pere selliste asjadega päris tihti kokku. Näiteks sain mõni aeg tagasi SMS-i, mis nägi välja nagu Omniva teade. Seal kirjutati, et minu pakk ootab kinnitamist või jälgimist ning juurde oli lisatud link. Aga aadress oli midagi stiilis “omnivac4.m...

Kui ma mõtlesin, millest seekord blogis kirjutada, siis sain aru, et ma ei ole veel päriselt AI teemast rääkinud, kuigi see huvitab mind juba pikemat aega. Samal ajal tundub see praegu väga aktuaalne ning sobib hästi kokku ka kursusel käsitletud teemadega, eriti küsimustega tehnoloogia, autoriõiguse, ja ettevõtete reeglite kohta. AI ettevõtetes  Viimastel aastatel on AI-tööriistad nagu ChatGPT, Claude Code ja muud koodiassistendid muutunud arendajate jaoks täiesti tavaliseks. Koodi kirjutamine, vigade parandamine ja isegi dokumentatsiooni tegemine käib nüüd palju kiiremini kui varem. Samas ei ole kõik ettevõtted selle üle õnnelikud. Näiteks on mitmed suured firmad nagu Apple, Samsung ja Goldman Sachs piiranud või keelanud töötajatel avalike AI-tööriistade kasutamise töö tegemisel. Peamine põhjus ei ole isegi see, et AI kirjutaks halba koodi, vaid pigem küsimus: kuhu ettevõtte andmed tegelikult lähevad? Kui arendaja saadab AI-le osa firma sisemisest koodist või dokumentatsioonist, s...

Kuidas tuleks sedalaadi tehnoloogia rakendamist korraldada? Minu arvates ei ole see asi, mida saab lihtsalt jätta turu hooleks. Ettevõtted teevad ligipääsetavust siis, kui see on neile kasulik, kas maine, seadused või suurem kasutajaskond. Nad ei hakka kunagi katma kõiki erivajadusi lihtsalt sellepärast, et “nii oleks õige”. See ei ole nende roll. Seega minu meelest on loogiline lahendus see, et mingi baas ligipääsetavus on tavalistes toodetes olemas, aga keerulisemad ja spetsiifilisemad lahendused ei saa jääda ainult ettevõtete otsustada. Seal peab riik sisse tulema. Muidu jääbki kõik sinna tasemele, mis on äriliselt kasulik, mitte sinna, mis inimestele tegelikult vajalik on.     Kas seda tuleks käsitleda kui tehnoloogilist lahendust või erivajadusega inimese abivahendit? Minu jaoks on see pigem abivahend kui lihtsalt IT. Kui inimene ei saa ilma selle tehnoloogiata normaalselt arvutit kasutada, siis see ei ole enam “mugav lisafunktsioon”, vaid hädavajalik asi. Sisuliselt sama...

Mõni päev tagasi sattusin Reddit-is arutelule, kus räägiti sellest, et varem oli internetis rohkem vabadust ja vähem tsensuuri. See pani mind mõtlema, kas see on lihtsalt nostalgia või on selles ka tegelikult mingi tõde. Selles postituses tahaksingi natuke arutada, kas internet oli varem tõesti vabam, eriti just sõnavabaduse ja kontrolli vaatenurgast.   Milline oli internet varem? Kui vaadata varasemat internetti, siis oli see palju hajutatum ja kasutajate endi loodud. Suur roll oli foorumitel, blogidel ja väiksematel veebilehtedel (nt varased foorumid, isiklikud blogid ja ka Reddit algusaastatel). Seal oli tunne, et võib rääkida peaaegu kõigest. Moderatsioon oli küll olemas, aga see ei olnud nii süsteemne ega rangelt kontrollitud nagu täna. Samas ei saa öelda, et suuri platvorme üldse ei olnud. Näiteks YouTube muutus üsna kiiresti väga mõjukaks ja ka sinna tekkisid omad reeglid. Aga üldpilt oli ikkagi vabam ja vähem reguleeritud.     Tänapäeva internet ja tsensuur Tänapä...

Positiivne näide: Sõnaveeb Ausalt öeldes, alguses ma mõtlesin võtta midagi täiesti banaalset, nt YouTube, Reddit või Amazon. Aga siis sain aru, et see oleks liiga lihtne ja igav. Selle asemel otsustasin võtta midagi, mis on mulle päriselt lähedane ja kust ma ei oodanud nii head kasutuskogemust - see on https://sonaveeb.ee/   Kuna eesti keel ei ole minu emakeel, siis ma olen päris palju kasutanud erinevaid online-sõnastikke. Ja kasutan siiani, kui tahan mingi sõna tähendust täpsemalt aru saada. Minu jaoks on see tihti isegi parem kui Google Translate, eriti kui ei ole kiire. Varem kasutasin ma vana sõnastiku lehte: https://arhiiv.eki.ee/dict/evs/ . Ja ausalt, ma arvasin, et kõik sellised saidid näevadki välja umbes nii - lihtsad, natuke vananenud ja mitte eriti mugavad. Aga siis (ma ausalt ei saanud aru, kas see oli kogu aeg olemas ja ma lihtsalt ei märganud või tehti see hiljem) avastasin sõnaveebi. Ja esimene asi, mis silma jäi, oli disain, see näeb lihtsalt puhas ja kaasaegne väl...

 Uus juht Apple’is Mõni päev tagasi jäi mulle uudistevoos silma päris huvitav teade Apple kohta. Nimelt kuulutas ettevõte, et Tim Cook liigub edasi executive chairman rolli ja John Ternus saab alates 1. septembrist 2026 uueks CEO-ks. See uudis tuli välja 20. aprillil ning pani mind mõtlema, mida see Apple’i tuleviku jaoks tegelikult tähendab. Selles blogipostituses tahaksingi natuke analüüsida, millised perspektiivid võivad ettevõttel selle otsuse tõttu tekkida. Miks see üldse oluline on? Apple ei ole lihtsalt mingi suvaline IT-firma, vaid üks maailma mõjukamaid tehnoloogiaettevõtteid. Kui nii suure firma juht vahetub, siis see võib tähendada ka strateegia muutust, kas minnakse rohkem innovatsiooni suunas või hoitakse senist stabiilset joont.       Kas Ternus on uus “Jobsi tüüpi” juht? Seda uudist nähes tuli mul kohe meelde 9. nädala teema, kus rääkisime IT-juhi erinevatest rollidest ja ma kirjutasin Steve Jobs-ist kui arengumootorist (change agent). Jobs oli see, ke...