ITSPEA iganädalaste teemade blogi

Mõni päev tagasi sattusin Reddit-is arutelule, kus räägiti sellest, et varem oli internetis rohkem vabadust ja vähem tsensuuri. See pani mind mõtlema, kas see on lihtsalt nostalgia või on selles ka tegelikult mingi tõde. Selles postituses tahaksingi natuke arutada, kas internet oli varem tõesti vabam, eriti just sõnavabaduse ja kontrolli vaatenurgast.   Milline oli internet varem? Kui vaadata varasemat internetti, siis oli see palju hajutatum ja kasutajate endi loodud. Suur roll oli foorumitel, blogidel ja väiksematel veebilehtedel (nt varased foorumid, isiklikud blogid ja ka Reddit algusaastatel). Seal oli tunne, et võib rääkida peaaegu kõigest. Moderatsioon oli küll olemas, aga see ei olnud nii süsteemne ega rangelt kontrollitud nagu täna. Samas ei saa öelda, et suuri platvorme üldse ei olnud. Näiteks YouTube muutus üsna kiiresti väga mõjukaks ja ka sinna tekkisid omad reeglid. Aga üldpilt oli ikkagi vabam ja vähem reguleeritud.     Tänapäeva internet ja tsensuur Tänapä...

Positiivne näide: Sõnaveeb Ausalt öeldes, alguses ma mõtlesin võtta midagi täiesti banaalset, nt YouTube, Reddit või Amazon. Aga siis sain aru, et see oleks liiga lihtne ja igav. Selle asemel otsustasin võtta midagi, mis on mulle päriselt lähedane ja kust ma ei oodanud nii head kasutuskogemust - see on https://sonaveeb.ee/   Kuna eesti keel ei ole minu emakeel, siis ma olen päris palju kasutanud erinevaid online-sõnastikke. Ja kasutan siiani, kui tahan mingi sõna tähendust täpsemalt aru saada. Minu jaoks on see tihti isegi parem kui Google Translate, eriti kui ei ole kiire. Varem kasutasin ma vana sõnastiku lehte: https://arhiiv.eki.ee/dict/evs/ . Ja ausalt, ma arvasin, et kõik sellised saidid näevadki välja umbes nii - lihtsad, natuke vananenud ja mitte eriti mugavad. Aga siis (ma ausalt ei saanud aru, kas see oli kogu aeg olemas ja ma lihtsalt ei märganud või tehti see hiljem) avastasin sõnaveebi. Ja esimene asi, mis silma jäi, oli disain, see näeb lihtsalt puhas ja kaasaegne väl...

 Uus juht Apple’is Mõni päev tagasi jäi mulle uudistevoos silma päris huvitav teade Apple kohta. Nimelt kuulutas ettevõte, et Tim Cook liigub edasi executive chairman rolli ja John Ternus saab alates 1. septembrist 2026 uueks CEO-ks. See uudis tuli välja 20. aprillil ning pani mind mõtlema, mida see Apple’i tuleviku jaoks tegelikult tähendab. Selles blogipostituses tahaksingi natuke analüüsida, millised perspektiivid võivad ettevõttel selle otsuse tõttu tekkida. Miks see üldse oluline on? Apple ei ole lihtsalt mingi suvaline IT-firma, vaid üks maailma mõjukamaid tehnoloogiaettevõtteid. Kui nii suure firma juht vahetub, siis see võib tähendada ka strateegia muutust, kas minnakse rohkem innovatsiooni suunas või hoitakse senist stabiilset joont.       Kas Ternus on uus “Jobsi tüüpi” juht? Seda uudist nähes tuli mul kohe meelde 9. nädala teema, kus rääkisime IT-juhi erinevatest rollidest ja ma kirjutasin Steve Jobs-ist kui arengumootorist (change agent). Jobs oli see, ke...

Tarkvaraprojekt: Ubuntu Selles postituses vaatan Ubuntut kui konkreetset tarkvaraprojekti. Ubuntu on vaba ja avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mida arendab Canonical koos suure kogukonnaga. Ubuntu on hea näide, sest see on piisavalt suur ja laialt kasutatav, aga samas selgelt seotud vaba tarkvara maailmaga. Minu jaoks on Ubuntu huvitav just selle poolest, et see ei ole päris kaootiline open source projekt, vaid seal on olemas ka üsna selge juhtimine. See teeb ta heaks näiteks, kus saab vaadata nii arendust kui ka ärilist poolt korraga.   Arendusmudel Ubuntu arendusmudel on minu arust segu mitmest lähenemisest. Ühelt poolt on see selgelt open source ja sarnaneb “bazaar”-mudelile, kus väga paljud inimesed saavad panustada. Kogukond testib, leiab vigu ja vahel ka parandab neid, mis tähendab, et arendus ei toimu ainult ühe firma sees. Samas ei ole see päris täielikult detsentraliseeritud. Canonical hoiab üsna tugevalt kontrolli selle üle, mis suunas projekt liigub. Näiteks välja...

Arvustus   Nagu ma selle artikli läbi lugesin, tahan alustada oma emotsioonidest. Seda oli väga huvitav lugeda. On kaasahaarav näha, kuidas 1999. aastal kirjutatud tekst üritab tulevikku ette näha, olles ise sellel hetkel olevikus. Kuigi artikli pealkiri on provokatiivne ja tekstis on kohati tunda iroonilist ning teravapoolset stiili, on autori argumentatsioon loogiline ja läbimõeldud. Ma olen üsna kindel, et kui ma oleksin tol ajal sama hästi kursis free software’i ja copyright'i teemaga nagu praegu, oleksin ma tõenäoliselt uskunud, et autori ennustused lähevad täppi. Tema argumendid tunduvad oma ajastu kontekstis väga veenvad, mistõttu on eriti huvitav vaadata, miks osa neist ei realiseerunud. Üks keskne idee artiklis on see, et digitaalses maailmas muutub kogu informatsioon sisuliselt samaks - "bitstreams". Autor rõhutab, et tehniliselt ei ole võimalik eristada, milline info kuulub millise seaduse alla, kuigi juriidiliselt tehakse nende vahel suuri erinevusi. Lisaks to...

 IT-juht Linus Torvalds mentorina Minu arvates on Linus Torvalds päris hea näide mentori rollist. Kuigi ta ei ole klassikaline ettevõtte juht, täidab ta minu arvates siiski IT-juhi rolli. Võib-olla keegi ei ole minuga nõus ja ütleks, et ta sobib pigem mõne teise rolli alla, aga kui ma mõtlesin inimese peale, kes selle kirjeldusega mul seostub, tuli mulle esimesena just tema meelde. Sellepärast otsustasin temast kirjutada. Mentori autoriteet ei tule mitte ametikohast, vaid teadmistest ja isiksusest. Minu arust Torvalds sobib siia väga hästi. Ta ei ole mingi klassikaline juht, kes lihtsalt ütleb teistele, mida teha. Torvalds ei ole kuskil suures klaasist kontoris istuv ülemus, kes käsutab alluvaid (olen isegi näinud videot, kus ta näitab oma töökohta, see on täiesti tavaline tuba, natuke segamini ka, aga ta ise ütleb, et nii on tal mugav, see ei näe üldse välja nagu mingi luksuslik kontor). See teeb ta kuidagi “pärisemaks”. Linuxi arendamine põhineb suuresti vabatahtlikul koostööl ja...