ITSPEA iganädalaste teemade blogi

 Kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline?   Ausalt öeldes on mul sellele küsimusele raske anda täiesti kindlat vastust. Ma olen päris palju mõelnud selle üle, kas mingi tehnoloogia saab olla a priori eetiline või ebaeetiline, aga mida rohkem sellele mõelda, seda rohkem tundub see pigem filosoofilise küsimusena. Minu jaoks teeb selle keeruliseks ka see, et eetika ise on mingil määral subjektiivne (kuigi muidugi eksisteerivad ka üldised normid ja põhimõtted, millega enamik inimesi nõustub). Isiklikult on mulle kõige lähedasem selline mõtteviis: kui tehnoloogia toob ühiskonnale kokkuvõttes rohkem kasu kui kahju, siis võib seda pidada pigem eetiliseks tehnoloogiaks. Ehk minu jaoks ei määra tehnoloogia eetilisust ainult see, kas seda on võimalik kuritarvitada, vaid pigem see, milline on selle üldine mõju inimestele. Näiteks võib tuua krüptovaluuta. Minu arvates andis selle tekkimine inimestele palju uusi võimalusi: rahvusvahelised ülekanded muutusid kiir...

Internetipettused kui üks suurimaid IT-turvariske Minu arvates on üks suuremaid tänapäeva IT-turvariske just internetipettused. Kõige huvitavam on see, et enamasti ei murta sisse arvutisse ega “häkitakse süsteemi”, vaid manipuleeritakse inimesega. Ehk kasutatakse social engineering’ut, pannakse inimene ise oma andmeid ära andma või vale otsust tegema. Kuigi tänapäeval räägitakse turvalisusest väga palju, inimesed kasutavad Smart-ID-d, PIN1 ja PIN2 koode, pankadel ja riigiasutustel on hoiatused üleval ning peaaegu kõik on vähemalt korra kuulnud phishing’ust, langevad väga paljud inimesed ikkagi pettuste ohvriks. See näitab, et probleem ei ole ainult tehnoloogias, vaid ka inimeste käitumises ja teadlikkuses. Ausalt öeldes puutun ma ise ja ka minu pere selliste asjadega päris tihti kokku. Näiteks sain mõni aeg tagasi SMS-i, mis nägi välja nagu Omniva teade. Seal kirjutati, et minu pakk ootab kinnitamist või jälgimist ning juurde oli lisatud link. Aga aadress oli midagi stiilis “omnivac4.m...

Kui ma mõtlesin, millest seekord blogis kirjutada, siis sain aru, et ma ei ole veel päriselt AI teemast rääkinud, kuigi see huvitab mind juba pikemat aega. Samal ajal tundub see praegu väga aktuaalne ning sobib hästi kokku ka kursusel käsitletud teemadega, eriti küsimustega tehnoloogia, autoriõiguse, ja ettevõtete reeglite kohta. AI ettevõtetes  Viimastel aastatel on AI-tööriistad nagu ChatGPT, Claude Code ja muud koodiassistendid muutunud arendajate jaoks täiesti tavaliseks. Koodi kirjutamine, vigade parandamine ja isegi dokumentatsiooni tegemine käib nüüd palju kiiremini kui varem. Samas ei ole kõik ettevõtted selle üle õnnelikud. Näiteks on mitmed suured firmad nagu Apple, Samsung ja Goldman Sachs piiranud või keelanud töötajatel avalike AI-tööriistade kasutamise töö tegemisel. Peamine põhjus ei ole isegi see, et AI kirjutaks halba koodi, vaid pigem küsimus: kuhu ettevõtte andmed tegelikult lähevad? Kui arendaja saadab AI-le osa firma sisemisest koodist või dokumentatsioonist, s...

Kuidas tuleks sedalaadi tehnoloogia rakendamist korraldada? Minu arvates ei ole see asi, mida saab lihtsalt jätta turu hooleks. Ettevõtted teevad ligipääsetavust siis, kui see on neile kasulik, kas maine, seadused või suurem kasutajaskond. Nad ei hakka kunagi katma kõiki erivajadusi lihtsalt sellepärast, et “nii oleks õige”. See ei ole nende roll. Seega minu meelest on loogiline lahendus see, et mingi baas ligipääsetavus on tavalistes toodetes olemas, aga keerulisemad ja spetsiifilisemad lahendused ei saa jääda ainult ettevõtete otsustada. Seal peab riik sisse tulema. Muidu jääbki kõik sinna tasemele, mis on äriliselt kasulik, mitte sinna, mis inimestele tegelikult vajalik on.     Kas seda tuleks käsitleda kui tehnoloogilist lahendust või erivajadusega inimese abivahendit? Minu jaoks on see pigem abivahend kui lihtsalt IT. Kui inimene ei saa ilma selle tehnoloogiata normaalselt arvutit kasutada, siis see ei ole enam “mugav lisafunktsioon”, vaid hädavajalik asi. Sisuliselt sama...