E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid
Tarkvaraprojekt: Ubuntu
Selles postituses vaatan Ubuntut kui konkreetset tarkvaraprojekti. Ubuntu on vaba ja avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mida arendab Canonical koos suure kogukonnaga. Ubuntu on hea näide, sest see on piisavalt suur ja laialt kasutatav, aga samas selgelt seotud vaba tarkvara maailmaga.
Minu jaoks on Ubuntu huvitav just selle poolest, et see ei ole päris kaootiline open source projekt, vaid seal on olemas ka üsna selge juhtimine. See teeb ta heaks näiteks, kus saab vaadata nii arendust kui ka ärilist poolt korraga.
Arendusmudel
Ubuntu arendusmudel on minu arust segu mitmest lähenemisest. Ühelt poolt on see selgelt open source ja sarnaneb “bazaar”-mudelile, kus väga paljud inimesed saavad panustada. Kogukond testib, leiab vigu ja vahel ka parandab neid, mis tähendab, et arendus ei toimu ainult ühe firma sees.
Samas ei ole see päris täielikult detsentraliseeritud. Canonical hoiab üsna tugevalt kontrolli selle üle, mis suunas projekt liigub. Näiteks väljalasked toimuvad kindla graafiku järgi ja kõik muudatused ei lähe automaatselt sisse. See meenutab natuke agiilset arendust, kus tehakse pidevaid väikseid samme, aga samas on olemas ka suurem plaan.
Minu jaoks on siin oluline see, et kuigi teoorias räägitakse open source’i puhul täielikust vabadusest, siis praktikas on vaja mingit struktuuri. Muidu läheks projekt lihtsalt laiali. Ubuntu näitab hästi, et isegi vaba tarkvara puhul ei kao juhtimine ära, vaid lihtsalt muutub teistsuguseks.
Ärimudel
Ärimudel on Ubuntu puhul minu arvates isegi huvitavam kui arendus. Esmapilgul tundub, et tasuta tarkvaraga ei saa raha teenida, aga tegelikult see nii ei ole.
Canonical ei müü Ubuntu’t ennast, vaid teenib raha teenuste pealt. Nad pakuvad ettevõtetele tasulist tuge, turvauuendusi ja pikaajalist hooldust. Eriti oluline on see serverite ja pilve puhul, kus töökindlus on kriitiline.
Minu arvates töötab see mudel just sellepärast, et reaalselt enamik ettevõtteid ei taha ise servereid ja süsteeme hallata. Isegi kui tarkvara on tasuta, siis tugi ja kindlus ei ole. See on koht, kus ettevõte saab raha küsida.
See on natuke sarnane ideele, et inimesed ei vali alati kõige “vabamat” lahendust, vaid kõige mugavamat. Ettevõtte jaoks on lihtsam maksta toe eest kui hakata ise probleeme lahendama.
Seos arendus- ja ärimudeli vahel
Minu arvates on Ubuntu puhul kõige huvitavam just see, kuidas need kaks asja omavahel seotud on. Avatud arendusmudel aitab luua suure kasutajaskonna ja hea kvaliteediga tarkvara. Aga just see sama kasutajaskond tekitab vajaduse professionaalse toe järele.
Ehk siis tasuta tarkvara ei tähenda, et raha ei teenita, vaid pigem seda, et raha teenitakse teises kohas. Mida rohkem inimesi Ubuntu’t kasutab, seda rohkem on neid, kes on valmis maksma stabiilsuse ja toe eest.
Minu jaoks näitab Ubuntu hästi, et open source ja äri ei ole vastandid. Nad võivad väga hästi koos toimida, lihtsalt loogika on teistsugune kui klassikalises tarkvara müügis. Ja ma olen ausalt öeldes päris rahul, et open source’il on tänapäeval ka reaalsed võimalused teenida suuri summasid, mitte olla ainult “tasuta alternatiiv”.
Allikad:
Kommentaarid
Postita kommentaar