E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini
Arvustus
Nagu ma selle artikli läbi lugesin, tahan alustada oma emotsioonidest. Seda oli väga huvitav lugeda. On kaasahaarav näha, kuidas 1999. aastal kirjutatud tekst üritab tulevikku ette näha, olles ise sellel hetkel olevikus. Kuigi artikli pealkiri on provokatiivne ja tekstis on kohati tunda iroonilist ning teravapoolset stiili, on autori argumentatsioon loogiline ja läbimõeldud.
Ma olen üsna kindel, et kui ma oleksin tol ajal sama hästi kursis free software’i ja copyright'i teemaga nagu praegu, oleksin ma tõenäoliselt uskunud, et autori ennustused lähevad täppi. Tema argumendid tunduvad oma ajastu kontekstis väga veenvad, mistõttu on eriti huvitav vaadata, miks osa neist ei realiseerunud.
Üks keskne idee artiklis on see, et digitaalses maailmas muutub kogu informatsioon sisuliselt samaks - "bitstreams". Autor rõhutab, et tehniliselt ei ole võimalik eristada, milline info kuulub millise seaduse alla, kuigi juriidiliselt tehakse nende vahel suuri erinevusi. Lisaks toob ta välja, et digitaalset informatsiooni saab kopeerida peaaegu tasuta, mis muudab traditsioonilise copyright-mudeli problemaatiliseks.
Sellest loogikast jõuab autor järelduseni, et free software ja avatum tootmismudel võivad muutuda domineerivaks ning pikemas perspektiivis viia isegi autoriõiguse süsteemi nõrgenemiseni või kadumiseni. GNU/Linux on tema jaoks tõestus, et selline mudel juba töötab.
Kui aga vaadata tänapäeva, umbes 20+ aastat hiljem, siis on huvitav näha, et osa neist ennustustest läksid tõesti täppi, aga osa mitte.
Esiteks, mis läks täppi. Open source ei jäänud marginaalseks nähtuseks, vaid muutus väga oluliseks osaks kogu digitaalsest infrastruktuurist. Linux töötab serverites, pilveteenustes ja isegi paljudes igapäevastes seadmetes. Lisaks on oluline roll ka sellistel tööriistadel nagu Git ja GitHub, mis võimaldavad tuhandetel arendajatel üle maailma koos projekte arendada. Need platvormid näitavad selgelt, kuidas Mogleni kirjeldatud koostööpõhine mudel päriselt toimib: inimesed panustavad vabatahtlikult, parandavad teiste koodi ja loovad ühiselt keerulisi süsteeme ilma traditsioonilise omandimudelita.
Teiseks tundub üsna täpne ka autori mõte, et kõige olulisem ressurss on inimeste tähelepanu. Tänapäeva internetiplatvormid konkureerivad otseselt selle nimel, kui kaua kasutajad nende keskkonnas püsivad. See idee, mis artiklis oli pigem teoreetiline, on nüüd igapäevane reaalsus.
Samas on väga oluline see, mis ei läinud täppi. Autori kõige radikaalsem väide, et copyright-süsteem hakkab lagunema või kaob, ei ole realiseerunud. Vastupidi, autoriõigus on endiselt olemas ja paljudel juhtudel isegi tugevnenud.
Lisaks ei ole kadunud ka suured “media lords”, vaid nad on muutunud teistsuguseks. Kui autor eeldas, et tehnoloogia nõrgestab keskset kontrolli, siis tegelikkuses on tekkinud uued suured platvormid ja ettevõtted, kes kontrollivad ligipääsu sisule ja kasutajatele. Näiteks sellised teenused nagu Netflix ja Spotify ei kaota autoriõigust, vaid kasutavad seda oma ärimudeli aluseks. Kasutajad ei oma enam sisu, vaid maksavad ligipääsu eest.
Sama kehtib ka Apple’i ökosüsteemi kohta, kus tarkvara ja teenused on tihedalt seotud ning kasutaja valikud on piiratud konkreetse platvormiga. Lisaks on levinud SaaS (Software as a Service) mudel, kus tarkvara ei osteta, vaid renditakse. See tähendab, et kontroll ei kao, vaid liigub teise vormi.
Minu arvates on siin kõige olulisem erinevus autori loogika ja reaalsuse vahel. Tema eeldab, et kui süsteem on tehniliselt ebaloogiline, siis see kaob. Aga tegelikult ei määra arengut ainult tehnoloogia, vaid ka inimeste käitumine ja majanduslikud huvid.
Paljud inimesed ei vali mitte kõige “vabamat” lahendust, vaid kõige mugavamat. Kui on lihtsam maksta kuutasu ja saada kohe toimiv teenus, siis enamik kasutajaid eelistab seda. See annab ettevõtetele võimaluse säilitada kontroll, isegi kui tehnoloogia ise seda otseselt ei toeta.
Seega võib öelda, et Mogleni ideed ei olnud valed, vaid pigem osaliselt idealistlikud. Tema kirjeldatud loogika kehtib, ning open source’i edu on selle hea näide. Kuid samal ajal ei kadunud autoriõigus ega keskne kontroll, vaid kohanesid uue digitaalse keskkonnaga.
Kokkuvõttes on see artikkel väga huvitav just seetõttu, et see näitab, kui keeruline on tehnoloogilist tulevikku ennustada. Isegi väga loogilised ja hästi põhjendatud ideed ei pruugi realiseeruda nii, nagu oodatakse, sest reaalsust kujundavad lisaks tehnoloogiale ka inimesed, nende harjumused ja majanduslikud mudelid.
Üks Mogleni kõige paikapidavam väide
Minu arvates on Mogleni kõige paikapidavam väide see, et vaba tarkvara mudel sobib digitaalse maailma loogikaga paremini kui traditsiooniline omandimudel. Ta kirjutab, et digitaalne informatsioon “moves frictionlessly through the network and has zero marginal cost per copy”, mis tähendab, et selle levikut on väga raske piirata.
See mõte on tänapäeval selgelt kinnitust leidnud. Open source ei ole jäänud nišiks, vaid on muutunud kogu interneti infrastruktuuri aluseks. Linux töötab serverites ja pilveteenustes, Git võimaldab hajutatud arendust ning suur osa kaasaegsest tarkvarast tugineb avatud lähtekoodile. Kuigi Moglen ei ennustanud täpselt tänapäevaseid tehnoloogiaid, oli tema põhiidee, et vaba ja koostööpõhine arendusmudel muutub väga mõjukaks selgelt õige.
Üks Mogleni kõige ekslikum väide
Kõige ekslikumaks võib pidada Mogleni väidet, et autoriõiguse süsteem hakkab kaduma või muutub ebaoluliseks. Tegelikkuses ei ole copyright kuhugi kadunud, vaid on hoopis kohanenud ja paljudel juhtudel tugevnenud. Näiteks kasutavad suured platvormid automaatseid süsteeme sisu kontrollimiseks ja eemaldamiseks. Samuti ei ole kadunud ka suletud tarkvara, vastupidi, sellised ettevõtted nagu Apple näitavad, et proprietary mudel võib olla väga edukas.
See näitab, et Moglen alahindas seda, kui hästi suudavad olemasolevad süsteemid uute tehnoloogiliste tingimustega kohaneda. Kuigi tehnoloogia muutis mängureegleid, ei kadunud kontroll, vaid muutus lihtsalt keerukamaks ja tsentraliseeritumaks.
Allikad:
Kommentaarid
Postita kommentaar