E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Positiivne näide: Sõnaveeb

Ausalt öeldes, alguses ma mõtlesin võtta midagi täiesti banaalset, nt YouTube, Reddit või Amazon. Aga siis sain aru, et see oleks liiga lihtne ja igav. Selle asemel otsustasin võtta midagi, mis on mulle päriselt lähedane ja kust ma ei oodanud nii head kasutuskogemust - see on https://sonaveeb.ee/ 

Kuna eesti keel ei ole minu emakeel, siis ma olen päris palju kasutanud erinevaid online-sõnastikke. Ja kasutan siiani, kui tahan mingi sõna tähendust täpsemalt aru saada. Minu jaoks on see tihti isegi parem kui Google Translate, eriti kui ei ole kiire.

Varem kasutasin ma vana sõnastiku lehte: https://arhiiv.eki.ee/dict/evs/. Ja ausalt, ma arvasin, et kõik sellised saidid näevadki välja umbes nii - lihtsad, natuke vananenud ja mitte eriti mugavad.

Aga siis (ma ausalt ei saanud aru, kas see oli kogu aeg olemas ja ma lihtsalt ei märganud või tehti see hiljem) avastasin sõnaveebi. Ja esimene asi, mis silma jäi, oli disain, see näeb lihtsalt puhas ja kaasaegne välja. Midagi ei ole üleliigne, kõik on loogilises kohas.

Kui ma seda kasutan, siis ma ei pea kunagi mõtlema, kuidas see töötab (õpitavus), kirjutan sõna ja saan kohe vastuse. Kõik on selge ja loogiline ning mul ei ole olnud olukordi, kus ma jääks kinni või ei saaks aru, mida teha (veakindlus). See lihtsalt töötab, ilma et peaks midagi ekstra õppima või nuputama. Ja see on tegelikult väga oluline asi, mida tihti ei hinnata (rahulolu).

Kõik töötab nii, nagu sa ootad. Mul ei ole olnud ühtegi olukorda, kus ma oleks pidanud mõtlema “mis ma nüüd tegema pean”. Ja see on tegelikult väga oluline asi, mida tihti ei hinnata.

Ja ausalt, mul on isegi hea meel, et Eesti Keele Instituut teeb sellist asja. On näha, et see ei ole tehtud lihtsalt “linnukese pärast”, vaid päriselt mõeldud kasutajale.

 

 

 

Negatiivne näide: Kooli koduleht

Negatiivse näitena võtan ka midagi, mis on mulle isiklikult lähedane - https://linnamae.tln.edu.ee/, ehk minu endise kooli (gümnaasiumi) koduleht. Ja siin on olukord täiesti vastupidine.

Esimene asi - see näeb lihtsalt väga vana välja. Disain jätab mulje nagu see oleks tehtud 10–15 aastat tagasi ja sinna pole eriti midagi muudetud. Ja see ei ole ainult “ilu” küsimus, see mõjutab otseselt kasutatavust.

Sealne struktuur on kuidagi segane ja mul on tihti tunne, et ma ei saa kohe aru, kust mida otsida (õpitavus). Info on nagu korraga liiga palju ja miski ei paista eriti silma, nii et sa lihtsalt vaatad seda lehte ja ei saa aru, kuhu klikata (tõhusus).

Minu jaoks on kõige veidram see, et selles koolis olid valikained, mis olid seotud programmeerimise, disaini ja isegi front-end’iga. Ja ausalt, ma olen üllatunud, et ei leitud ühtegi inimest, kes oleks tahtnud seda parandada. Isegi mitte raha pärast, vaid lihtsalt kogemuse pärast või selleks, et teha midagi kasulikku.

Kui mõelda kasutatavuse peale, siis alguses ei saa eriti kiiresti aru, kuidas lehte kasutada. Info leidmine võtab rohkem aega kui peaks ja vahel on tunne, et sa lihtsalt klikid ringi ja loodad, et leiad õige koha (veakindlus). See ei ole otseselt katki, aga see ei ole ka mugav (rahulolu).

See on hea näide sellest, kuidas tehniliselt toimiv leht ei tähenda, et see oleks hea kasutada.

Minu jaoks on huvitav just see kontrast. Üks on lihtne sõnastik, millelt ei ootaks midagi erilist, aga see töötab väga hästi. Ja teine on kooli koduleht, millel võiks olla palju rohkem potentsiaali, aga reaalsuses on kasutajakogemus üsna halb. Jah, ilmselt on Eesti Keele Instituudil rohkem raha kui koolil, aga asi ei ole ainult selles. Kui keegi päriselt mõtleks kasutaja peale, saaks ka lihtsama lehe palju mugavamaks teha.