Vabateema: Kas Apple hakkab jälle üllatama?

 Uus juht Apple’is

Mõni päev tagasi jäi mulle uudistevoos silma päris huvitav teade Apple kohta. Nimelt kuulutas ettevõte, et Tim Cook liigub edasi executive chairman rolli ja John Ternus saab alates 1. septembrist 2026 uueks CEO-ks. See uudis tuli välja 20. aprillil ning pani mind mõtlema, mida see Apple’i tuleviku jaoks tegelikult tähendab. Selles blogipostituses tahaksingi natuke analüüsida, millised perspektiivid võivad ettevõttel selle otsuse tõttu tekkida.

Miks see üldse oluline on? Apple ei ole lihtsalt mingi suvaline IT-firma, vaid üks maailma mõjukamaid tehnoloogiaettevõtteid. Kui nii suure firma juht vahetub, siis see võib tähendada ka strateegia muutust, kas minnakse rohkem innovatsiooni suunas või hoitakse senist stabiilset joont.

Tim Cook and John Ternus at Apple Park. 

 

 Kas Ternus on uus “Jobsi tüüpi” juht?

Seda uudist nähes tuli mul kohe meelde 9. nädala teema, kus rääkisime IT-juhi erinevatest rollidest ja ma kirjutasin Steve Jobs-ist kui arengumootorist (change agent). Jobs oli see, kes tõi turule täiesti uusi tootekategooriaid ja ei kartnud riske võtta. Kui nüüd vaadata uut CEO-d John Ternus, siis on huvitav, et ta on mõnes mõttes Jobsile lähemal kui Tim Cook. Ternus alustas Apple’is juba 2001. aastal ja töötas umbes 10 aastat otse Jobsi alluvuses, mis tähendab, et ta nägi väga lähedalt seda sama “arengumootori” stiili.

Lisaks on Ternusel ka tugev inseneritaust, ta on õppinud mehaanilist inseneeriat University of Pennsylvania’s. See on päris suur kontrast Cookiga, kes on pigem tuntud kui väga tugev operatiivjuht ja protsesside optimeerija. Ternuse puhul rõhutatakse tihti tema tehnilist mõtteviisi ja teda on ka mõnes allikas võrreldud Jobsi stiiliga.

 

Kas Apple on muutunud “rahamasinaks”?

Kui aus olla, siis viimastel aastatel on mul tekkinud tunne, et Apple on muutunud pigem selliseks rahamasinaks kui innovatsiooni vedajaks. Uued iPhone’id, Macid ja muud tooted on küll iga aastaga natuke paremaks läinud, aga sellist päris “wow-efekti”, nagu Steve Jobs ajal, on olnud palju vähem. 

Seda võib vaadata ka IT juhtimise vaatenurgast, Tim Cook roll on olnud pigem leader ja communicator, kes hoiab süsteemi töös ja keskendub stabiilsele kasvule, mitte riskantsetele ja täiesti uutele ideedele.

 

 

Minu arvamus ja ootused

Siit tekibki huvitav küsimus: kas John Ternus võib tuua Apple-isse tagasi rohkem arengumootori rolli? Kui juht on rohkem insenerikeskse mõtteviisiga, siis tundub loogiline, et ta tahab ka rohkem katsetada ja uusi ideid proovida, mitte ainult olemasolevaid tooteid natuke paremaks teha.

Minu arvates võib see juhtkonna muutus tähendada Apple’i jaoks uut etappi. Viimastel aastatel on olnud pigem selline tunne, et tehakse kindla peale ja suuri üllatusi väga ei tule. Võib-olla nüüd muutub see ja hakatakse jälle rohkem rõhku panema päris innovatsioonile, mitte ainult väikestele uuendustele.

Kokkuvõttes on see päris huvitav hetk Apple’i ajaloos. Uus juht tähendab alati mingit muutust, küsimus on lihtsalt selles, kui suur see muutus saab olema. Isiklikult ma loodan, et John Ternus toob kaasa rohkem “Jobsi vaimu” ja Apple hakkab jälle tegema midagi sellist, mida keegi väga ette ei oska näha ja mille üle terve maailm jälle vaimustub, nagu vanasti.


Allikad:

 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

Kujutis
 IT-lahendus, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul Ma arvan, et paljude jaoks tähendab revolutsioon midagi suurt ja nähtavat. Võibolla keegi ei nõustuks minuga, et Git on revolutsiooniline tehnoloogia, aga ma oleks valmis selle üle vaidlema. Põhjus on lihtne. Seda kasutavad tänapäeval sisuliselt kõik arendajad ja enamik tarkvaraprojekte toetub sellele. Git loodi 2005. aastal Linus Torvaldsi poolt ja tegemist on hajusa versioonihaldussüsteemiga. Idee oli lahendada üsna praktiline probleem – kuidas hallata suure projekti koodi nii, et mitu inimest saaksid korraga töötada ja midagi ära ei lõhuks. Erinevalt vanematest süsteemidest ei sõltu Git ühest keskserverist. Igal arendajal on oma arvutis terve projekti ajalugu olemas. See tähendab, et töö ei jää seisma ka siis, kui kuskil server maas on. Minu arvates on see päris suur muutus selles, kuidas tarkvara tehakse. Enne Giti olid versioonihaldussüsteemid aeglasemad ja paindumatumad. Harude tegemine ei olnud nii mugav ja koostöö...
Lisateave

E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

Kujutis
Tarkvaraprojekt: Ubuntu Selles postituses vaatan Ubuntut kui konkreetset tarkvaraprojekti. Ubuntu on vaba ja avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mida arendab Canonical koos suure kogukonnaga. Ubuntu on hea näide, sest see on piisavalt suur ja laialt kasutatav, aga samas selgelt seotud vaba tarkvara maailmaga. Minu jaoks on Ubuntu huvitav just selle poolest, et see ei ole päris kaootiline open source projekt, vaid seal on olemas ka üsna selge juhtimine. See teeb ta heaks näiteks, kus saab vaadata nii arendust kui ka ärilist poolt korraga.   Arendusmudel Ubuntu arendusmudel on minu arust segu mitmest lähenemisest. Ühelt poolt on see selgelt open source ja sarnaneb “bazaar”-mudelile, kus väga paljud inimesed saavad panustada. Kogukond testib, leiab vigu ja vahel ka parandab neid, mis tähendab, et arendus ei toimu ainult ühe firma sees. Samas ei ole see päris täielikult detsentraliseeritud. Canonical hoiab üsna tugevalt kontrolli selle üle, mis suunas projekt liigub. Näiteks välja...
Lisateave

E-ITSPEA 8: IT proff...?

Kujutis
 Kõrgkoolidiplom, kutsekõrgkool ja kutsetunnistus IT-tööturul IT-valdkonnas on võimalik tööle saada mitmel erineval viisil ja kõige tavalisemad variandid on kõrgharidus, rakenduskõrgharidus ning erinevad sertifikaadid. Kõrgkoolidiplom annab eelkõige laiapõhjalised teadmised. Õpingute jooksul õpitakse erinevaid IT-teemasid ja saadakse tugev baas, mis võimaldab hiljem töötada erinevatel ametikohtadel. Samuti on paljudel töökohtadel, eriti kõrgematel positsioonidel, kraad oluline nõue. Minu arvates on see hea valik siis, kui inimene ei tea veel täpselt, millises IT suunas ta minna tahab või kui ta tahab tulevikus areneda kõrgematele ametikohtadele. Rakendus- või kutsekõrgharidus on rohkem praktilise suunaga. Seal keskendutakse rohkem reaalsele tööle ja oskustele, mida saab kohe kasutada. See tähendab, et inimene võib kiiremini tööturule jõuda. Samas võib teoreetiline pool olla veidi nõrgem võrreldes ülikooliga. Kutsetunnistused ehk sertifikaadid on kõige kitsama suunaga. Need keskendu...
Lisateave