Vabateema: Miks mõned ettevõtted AI kasutamist piiravad?

Kui ma mõtlesin, millest seekord blogis kirjutada, siis sain aru, et ma ei ole veel päriselt AI teemast rääkinud, kuigi see huvitab mind juba pikemat aega. Samal ajal tundub see praegu väga aktuaalne ning sobib hästi kokku ka kursusel käsitletud teemadega, eriti küsimustega tehnoloogia, autoriõiguse, ja ettevõtete reeglite kohta.


AI ettevõtetes 

Viimastel aastatel on AI-tööriistad nagu ChatGPT, Claude Code ja muud koodiassistendid muutunud arendajate jaoks täiesti tavaliseks. Koodi kirjutamine, vigade parandamine ja isegi dokumentatsiooni tegemine käib nüüd palju kiiremini kui varem. Samas ei ole kõik ettevõtted selle üle õnnelikud.

Näiteks on mitmed suured firmad nagu Apple, Samsung ja Goldman Sachs piiranud või keelanud töötajatel avalike AI-tööriistade kasutamise töö tegemisel. Peamine põhjus ei ole isegi see, et AI kirjutaks halba koodi, vaid pigem küsimus: kuhu ettevõtte andmed tegelikult lähevad?

Kui arendaja saadab AI-le osa firma sisemisest koodist või dokumentatsioonist, siis ta annab selle sisuliselt kolmanda osapoole süsteemile. Isegi kui ettevõte väidab, et andmeid ei kasutata mudelite treenimiseks, ei taha paljud firmad seda riski võtta. Eriti juhul, kui tegemist on tundliku info või ärisaladustega.


Kas AI tuleks keelata?

Minu meelest on see täiesti loogiline hirm. Paljud inimesed kasutavad AI-d liiga vabalt ega mõtle sellele, mida nad sinna tegelikult sisestavad. Kui AI aitab sul mingit probleemi lahendada, siis väga lihtne on kogemata saata sinna osa ettevõtte sisemisest koodist või infrastruktuurist.

Samas täielikult AI keelamine tundub ka vale suund. Reaalsuses kasutavad inimesed neid tööriistu nagunii, sest need lihtsalt säästavad aega. Kui üks ettevõte keelab AI kasutamise täielikult ja teine õpib seda turvaliselt kasutama, siis pikemas perspektiivis jääb esimene tõenäoliselt aeglasemaks.

Minu arvates on kõige normaalsem lahendus see, et ettevõtted kasutavad oma sisemisi AI-süsteeme või piiravad väga selgelt, millist infot tohib avalikele mudelitele saata. Täpselt nii on hakanud tegema ka mõned suured tehnoloogiafirmad, kes arendavad töötajatele eraldi ettevõttesiseseid AI-tööriistu.

 

 

AI ja autoriõigus

Lisaks tekib siin veel üks huvitav probleem: kellele üldse kuulub AI abil kirjutatud kood? Kui mudelid on õppinud miljonite open source projektide pealt, siis kas on võimalik, et nad genereerivad kellegi teise koodi liiga sarnasel kujul? Ja kui see juhtub, siis kes vastutab? Praegu ei ole see paljudes riikides veel lõpuni selgelt reguleeritud.

Praegu tundub, et tehnoloogia liigub kiiremini kui seadused või ettevõtete reeglid. AI ise ei ole ilmselt probleem, probleem on pigem selles, kuidas inimesed seda kasutavad ja kui palju nad sellele päriselt mõtlevad.


Allikad:


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

Kujutis
 IT-lahendus, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul Ma arvan, et paljude jaoks tähendab revolutsioon midagi suurt ja nähtavat. Võibolla keegi ei nõustuks minuga, et Git on revolutsiooniline tehnoloogia, aga ma oleks valmis selle üle vaidlema. Põhjus on lihtne. Seda kasutavad tänapäeval sisuliselt kõik arendajad ja enamik tarkvaraprojekte toetub sellele. Git loodi 2005. aastal Linus Torvaldsi poolt ja tegemist on hajusa versioonihaldussüsteemiga. Idee oli lahendada üsna praktiline probleem – kuidas hallata suure projekti koodi nii, et mitu inimest saaksid korraga töötada ja midagi ära ei lõhuks. Erinevalt vanematest süsteemidest ei sõltu Git ühest keskserverist. Igal arendajal on oma arvutis terve projekti ajalugu olemas. See tähendab, et töö ei jää seisma ka siis, kui kuskil server maas on. Minu arvates on see päris suur muutus selles, kuidas tarkvara tehakse. Enne Giti olid versioonihaldussüsteemid aeglasemad ja paindumatumad. Harude tegemine ei olnud nii mugav ja koostöö...
Lisateave

E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

Kujutis
Tarkvaraprojekt: Ubuntu Selles postituses vaatan Ubuntut kui konkreetset tarkvaraprojekti. Ubuntu on vaba ja avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mida arendab Canonical koos suure kogukonnaga. Ubuntu on hea näide, sest see on piisavalt suur ja laialt kasutatav, aga samas selgelt seotud vaba tarkvara maailmaga. Minu jaoks on Ubuntu huvitav just selle poolest, et see ei ole päris kaootiline open source projekt, vaid seal on olemas ka üsna selge juhtimine. See teeb ta heaks näiteks, kus saab vaadata nii arendust kui ka ärilist poolt korraga.   Arendusmudel Ubuntu arendusmudel on minu arust segu mitmest lähenemisest. Ühelt poolt on see selgelt open source ja sarnaneb “bazaar”-mudelile, kus väga paljud inimesed saavad panustada. Kogukond testib, leiab vigu ja vahel ka parandab neid, mis tähendab, et arendus ei toimu ainult ühe firma sees. Samas ei ole see päris täielikult detsentraliseeritud. Canonical hoiab üsna tugevalt kontrolli selle üle, mis suunas projekt liigub. Näiteks välja...
Lisateave

E-ITSPEA 8: IT proff...?

Kujutis
 Kõrgkoolidiplom, kutsekõrgkool ja kutsetunnistus IT-tööturul IT-valdkonnas on võimalik tööle saada mitmel erineval viisil ja kõige tavalisemad variandid on kõrgharidus, rakenduskõrgharidus ning erinevad sertifikaadid. Kõrgkoolidiplom annab eelkõige laiapõhjalised teadmised. Õpingute jooksul õpitakse erinevaid IT-teemasid ja saadakse tugev baas, mis võimaldab hiljem töötada erinevatel ametikohtadel. Samuti on paljudel töökohtadel, eriti kõrgematel positsioonidel, kraad oluline nõue. Minu arvates on see hea valik siis, kui inimene ei tea veel täpselt, millises IT suunas ta minna tahab või kui ta tahab tulevikus areneda kõrgematele ametikohtadele. Rakendus- või kutsekõrgharidus on rohkem praktilise suunaga. Seal keskendutakse rohkem reaalsele tööle ja oskustele, mida saab kohe kasutada. See tähendab, et inimene võib kiiremini tööturule jõuda. Samas võib teoreetiline pool olla veidi nõrgem võrreldes ülikooliga. Kutsetunnistused ehk sertifikaadid on kõige kitsama suunaga. Need keskendu...
Lisateave